Üle pika aja üks hea aritikkel – just keeleliselt lihtsalt loetav ja mõistetav.
Kalle Muuli oma tänases Postimehes oleva artikkli mõte on – Ansip on suutmatu. No on selles midagi uut? Ma ei usu, sest iga vähegi mõitusega eesti kodanik on sellest ammu aru saanud, et Ansip on kelgunöör. Kuid mida see muudab? Kes siis parem peaminister oleks? Reformi pink on tegelikult väga lühike. Usun, et Atonen oleks suutnud olla parem, kuid sellel mehel puuduvad ( mulle vähemalt tundub) sellised ambitsioonid.
Keskerakond ehk Savisaar, sest tuleb tõde tunnistada, tema on ainus selle kategooria mees selles paadis, poleks samuti hea tulemus. Ma olen enam kui kindel, et kui Savisaar saaks peaministriks, siis poole aastaga oleks Eestis venebaasid ( sõjalised baasid ) sees ja mitte miski ei peataks 1940 aasta kordumist. Putin on juba tige, kui herilane.
IRL – seal on koos igasuguseid tegelasi, kuid Veskimägi on veel hullem, kui Ansip ja Savisaar kokku.
Parts istub oma majandusministri toolil ja tema liigutamine pole arukas tegu, sest kõva majandusmehena üritab ta selles Savisaare keeratud sitas mingitki korda luua, mis siis eelmisest valitsusajast Savisaarest maha jäi…
Laar – no jah, ebapopulaarsed otsused kunagi, et nüüd saaks põllumehed olla enam vähem stabiilsed – see otsus ei unune paljudel enam. Kolhooside lammutamine oli vajadus, et eesti saaks ilma venemaa mõjuta edasi toimida. Isegi praegu, need põllumeeste ühendused on hädas. Kui erapõllumees on maast oma vilja suutnud kokku korjata, siis nende suurte ( enamik nendest ühendustest kes põldu peavad on kuskil vallas pintsaklipslased ) põllumeeste ühenduste vili on siiani maas – tänavu ei tehta lisaraha oma kombainile, sest oma vili on vaja kätte saada ja nii on siiani põllud alles viljas ja see mädaneb mõnuga….
Muidugi Laar oleks minu arvates hea valik – mees kes suudab leida tee olukorrast välja.
Sotside Padar on rahandusministrina head tööd näidanud…. Kuid ma ei usu, et ta kannaks peaministrina välja, kuid mine sa tea…

Ühesõnaga, eesti riigis pole valikuid. Ükski teine tegelane ei tuleks isegi valikusse – vähemalt minu jaoks.
Kuhu me oleme jõudnud? Kaoseni siseriiklikult. Tekitanud selle on aga eestlase ahnus. Mitme aasta viljakas laristamine – siis kui kesk ja reform olid võimul…
Kellele kurta , kui ikka ise oled oinas olnud?