Kirjutasin tegelikult suure murega ühe postituse. Püüdsin mõista miks on mõned asjad mingit moodi, sest vaatepilt purjus inimesest kriipis hinge. Lootsin, et blogiruumis on inimesi, kes suudavad kaasa mõelda ja arutleda probleemi olemuse üle ning vaatlevad kogu lugu ja minu suhestust sellega tervikpildina .. siis jõudsin ma selleni, mille ma siia kohe ka kirja panen. Muidugi siiras tänu Hundiulule ja isegi Duhhile, kes üritasid asja selginemisele kaasa. Be Free ja A.I.V.O lisasid täna omad juurde. Kõik OMAS blogis ja oma mõtet väljendamas. Mõnusalt kaasa mõtlemist ja ütlemist jagub…
Millise vastuse ma siis oma MIKSile sain? Oleks ma noor, roheline ja kui ma arvaks, et alkohol on midagi sellist, mis aitab siis nende kommentaaride peale jooks ma ennast täis ( selleks, et poleks nii valus ) ja peksaks pead natuke aeg vastu seina…
Tegelinski arutleb, et joomine võib olla päritav haigus. Täiesti mõeldav mõte, mida peaks ma enda tutvussüsteemis natuke uurima. Vaatlema, kas ja kuidas need jõujooned liiguvad. Oma ühe suguvõsa näite pealt ma seda kinnitada ei saa.
….. rohkem eriti keegi ei arutlenud. Robin üritas, kuid tal tuli nooruse uljus peale. Läks teemast välja ja hakkas asja muudest aspektidest vaatama.
Edasine kõik on tead saamine kuidas keegi suhtub alkoholi. Kokkuvõtvalt on see rohkem hulk eneseõigustust – miks ma joon või miks ma ei joo. Siis minu isiku hindamist – kuidas mina oma blogis peaks arutlema ja kuidas keegi ennast puudutatuna tunneb. Tõeline ameerika seep 😀 Kui aus olla, siis tundub, et mõned kodanikud lõid mulle ka templi otsaette – padukarsklane ( uhh õnneks ei taha nad sellise inimesega isegi suhelda mitte ) ja lasid mu alla vett. Minu meenutuste järgi tehti selline trikk minuga viimati siis, kui üks mamma, kelle poeg oli alkohoolik ( tõeline sopakas) ja kellele ema viina ostis, sai oma pojalt noaga pussitada. Küsimuse peale, et miks ta siis ostab oma pojale viina, kui see joodik on? tembeldati mind padukarsklaseks, kellest tuleks igal NORMAALSEL inimesel kilomeetrite kaugusele hoida 🙂
Muidugi jõusid see kõik välja naiste ja meeste väärikuseni, millest mina oma mõtisklustega jõudsin välja Rooma riigi hukuni. Kui sellised suhtumised süvenevad ja väärikus, kui selline kaob igantite hulka, siis peagi on kogu inimkond üks hall purjus siplev ussikeste mass. Seadusetus meil juba on, kui vaadata seda korruptsiooni riigi tasandil. Ka see on ju väärikuse puudumine.
Igatahes olen ma pettunud. Pettunud olen ma selles, et kaasa ei mõelda vaid kaasa haugutakse. Poleks Hundiulgu, siis tekiks tugev sisemine kriis, sest jääks tunne, et maailm on juba kaoses.
Täna hommikul sattusin üllitisele mis viis mu mõtted veelkord sellele, et maailm saab hukka… Üks lõik sellest: ” Mul on kõigist blogijatest keda isiklikult ei tunne oma ettekujutus ning mingi pool-paljas KOLE pilt hävitab selle tavaliselt. Peale seda kaob ka isu jälgida ta blogitegemisi. Näiteid ma siinkohas tooma ei hakkaks, kuna ilmselgelt oleks mõnele üsna ebameeldiv kui juhuslikult sattuks siia ning mina hoogsalt arutan kui rõve peletis ta tegelikult ikka välja nägi. Loo moraal seisneb selles, et ärge pange endast pilte. Rikute mõningate fantaasiad ära. Noh, peamiselt siiski minu fantaasiad.” Ma arvan, et tean kuhu suunas see suunatud on, kuid see ei õigusta mitte kuidagi seda, et suhestus maailma võib selline olla. Peale eilset saadet Õnneleidja tekkis tunne, et sellised inimesed võivad minna ja jalaga lüüa neid, kes ennast ise kaitsta ei suuda….
Tunnistan ka oma viga, et kirjutasin oma Peidus pooles eelmised lood. Midgi tõsist ei ole ikka mõtet arutada seal, sest see toob kaasa suure hulga sülje pritsimist ja sepavasaraga kärbeste taga ajamist.
LISA: Lisan siia lõppu tavainimese koostatud küsimused. ( kahtlen muidugi selles, et osadel käib see üle katuse )
Jällegi võiks täpsustada:
1) Mis on üldse (psühhofüsioloogilises, biokeemilises vm tähenduses) emotsionaalne tasakaal või taskaalutus?
* sellele küsimusele üks ääremärkus – ma tean selle toimimist, kuid ei oska kirjeldada. Paari päeva pärast ehk ..
2) Miks sarnased stiimulid tekitavad erinevatel inimestel erinevaid emotsionaalseid reaktsioone?
3) Mis tunne küll oleks tunda niisugust emotsionaalset tasakaalutust, mis võiks mind sundida pudeli järgi haarama?
Mõtted kõigist taskutest 
sept. 11, 2010 @ 09:24:52
Ehk oleks abi sellest, kui küsimust täpsustada ja/või osadeks jagada:
1. Miks inimesed üldse alkohoolseid jooke joovad?
2. Miks inimesed end purju joovad?
3. Miks hakkavad inimesed tarvitama alkoholi tervistkahjustavas koguses ja sageduses?
4. Miks kujuneb mõnest inimesest alkoholisõltlane?
5. Miks on alkoholisõltuvus mõnes ühiskonnas levinum kui teistes?
6. Kas ja miks purjus olemine tundub meeste puhul andestatavam kui naiste puhul?
sept. 11, 2010 @ 09:27:15
See oleks uurimustöö. Pigem eistaks küsimuse nii: Mis on see emotsionaalne tasakaal/tasakaalutus, mis sunnib osasid inimesi pudeli järgi haarama ja teisi mitte..
sept. 11, 2010 @ 09:51:57
“Mis on see emotsionaalne tasakaal/tasakaalutus, mis sunnib…”
Jällegi võiks täpsustada:
1) Mis on üldse (psühhofüsioloogilises, biokeemilises vm tähenduses) emotsionaalne tasakaal või taskaalutus?
2) Miks sarnased stiimulid tekitavad erinevatel inimestel erinevaid emotsionaalseid reaktsioone?
3) Mis tunne küll oleks tunda niisugust emotsionaalset tasakaalutust, mis võiks mind sundida pudeli järgi haarama?
sept. 11, 2010 @ 09:25:29
Et asi veel selgem oleks lisan ma Duhhile 5 tugrikut juurde… Mõte liigub nii kiiresti, et augud tulevad sisse… näpud ei jõua järgi.. ja seedima hakates saab tihti asjast midagi muud 😦 Parem auklik, kui midagi muud 🙂
sept. 11, 2010 @ 09:29:05
Hämmastav. Ma arvasin praegu, et mu lugemisoskus on mingi raske diagnoosimata haiguse tõttu kadunud, lugesin igaks juhuks mitu korda kommentaarid Su eelmiste lugude alt edaspidi ja tagurpidi üle ja mis ma näen: paljud neis, et mitte kasutada sõna enamik on asjalikud ja analüüsivad. Verbaalset mädamunasõda, nagu Su praeguse kokkuvõtte järgi arvata võiks, mina küll ei osanud näha. Paraku on suurema osa teemasse süveneda püüdvate kommentaaride alla oled Sa lisanud oma kokkuvõtte, mida võiks lühidalt defineerida “valesti arvatud”.
Teema, mille üles võtsid on aktuaalne ja arutlema kutsuv. Sa lõikasid lihtsalt arutelu võimaluselgi säuh! kõri läbi.
Sa said kümneid vastuseid ja KÕIK olid rumalad???
sept. 11, 2010 @ 09:47:22
Kaamos, ei olnud kõik rumalad. Sulle ka vastasin kommentaariga. Aga sealt ei viinud arutlus edasi. Pigem summutasid sina selle – mina lihtsalt taandsin oma ümbruse sinu jaoks välja, sest sinu kommentaari tekkis võimalus, et ma räägin kodustest.
Kuid siis hakkas asi käest minema.. ja mina läksin üldpilti uurima selles valguses. Püüdsin tajuda hoopis jõujooni. Robin üritas aga keeras kah ikka veidi metsa ära .. hakkas meestest ja naistest rääkima..
kuni selle kommentaarini, oli veel lootust –
nameinuse ütleb:
10. sept 2010, 15:13 (Muuda)
ma olen ka noor ja naine jne.. ja ähmastan ka oma mälu täpselt nii palju kordi nädalas kui vajalikuks pean..
Siis loobusin mina. Ma võin kah delklareerida, kui tahan. See ei vii edasi ..
sept. 11, 2010 @ 09:59:02
Bianka, Helle, Emmeliina, Robin, Keit, Tegelinski, anonüümmik, Vadim – kõigil asjalikud ja teemasse kommentaarid. See, et Sa arutelu enda valtud suunas edasi viia ei osanud, et näita kommenteerijate nõrkust.
Mina oma kommentaari kirjutades ei kirjutanud naiste joomisest, vaid alkoholi tarbimisest üldiselt. Viimane lõik kaassõltuvuse omapärastest väljendustest oli samuti mitte suuunatud väide, ent taaskord- sisuline arutelu lõppes hetkel, kui Sa selle enda peale keerasid.
Uh, kudas tõesti aruteluvõimalusi ja arutlemist vajav teema niimoodi kihva keeratud sai…
No ja nüüd pea 90% kommenteerijatest vesi peale, sest 1-3 kommentaari ei meeldinud Sulle?
(Ma ei arutle praegu alkoteemal, ma üritan leida vastust Su praegusele teemapüstitusels).
sept. 11, 2010 @ 10:30:57
Emmeliina ja Bianka kleepisid silte. See ei ole arutelu, kui teised seisavad oma kõrgete eebenipuust tornide otss ja hõiguvad. Seal ei ole kohta aruteluks. M olen vist ühe kuradima hea demagoogiga ja arutelude meistriga oma võimalused maha mänginud, sest aruteludest on mul natuke teine arusaamine. ARUTELUS POLE MINA SEISUKOHTA. Nii Emmeliina, Bianca, Robin kasutasid seda. Keit lihtsalt haukus. Analüüsimata mitte midagi. Vadim üritas teha mingit oma versiooni asjast. Mina seisukoha puhul pole olemas lahendust. Mina vaatenurga puhul – RÕHUTAN SIINKOHAL Tegelinskit on olemas arutelu. Teised on laulvad metsised, kellel on oma mõte ja see millest räägitakse läheb vähe korda.
Ja just selliste a. kommantaaride pärast arvan, et ma isegi ei viitsi sellistele egopallidele vastata. a. ei taha arutelu, ta tahab oma seisukohta väljendda. Templeid lüüa otsaette, sest ma ei nõustu ilma tugevate argumentideta ja asjaliku aruteluga teiste seisukohtadega.
Kuid siin peldikuseinal võin teid teemaväliselt vaielda. Sest kogu ooper on niikuinii peldikust all.
sept. 11, 2010 @ 10:44:06
Kui Sa väidad, et arutelus pole “mina”-seisukohta, siis eksid rängalt. Arutelu saabki alguse erinevate “mina”-arvamuste sidususest.Su blogipostitus sisaldas juba eos Sinu “mina”-seisukohta, loomulikult saabki kirjutada ju ainult oma vaatevinklist.
Mida Sa siis kommentaaridest eeldad? Takkakiitmist, Kanti ja Freudi süvaanalüüsi, meditsiiniõpikutest mahakirjutatud lõike? Veelkord – näiteks minu kommentaarile vastasid SINA “mina”- seisukohalt?
Küsimuste esitamine on eeldus viljaka arutelu tekkimiseks. Neile üleolevalt ja halvustavalt vastamine näitab väitluskultuuri viletsat valdamist. Väitlemine on õpitav. Mina vähemalt üritan ja ka suure osa kommentaatorite tekstis näen kutset väitlusele.
JUBE KAHJU, et väitlust ei sündinud, sest …. (ah, täida ise lüngad).
Jube kahju (taaskord), et seda kommentaariumi peldikuseinaks nimetades üritad märgistada valimatult kõiki, kes tahaksid mitte sõimelda, vaid vaielda.
Ei tahaks tunda end lihtsalt järjekordse tribuna jaamakempsu seinal. Miks Sa meid nii nimetad?
sept. 11, 2010 @ 11:06:47
Kogu see blogi ( eluonselline) on nagu peldikusein ja mul on väga kahju, et see kandus mujale. Lootsin, et seal käivad lugemas veidi teistsugused inimesed. Aga aruteludes eeldan vaatenurka, mitte MINA kehtestamist. Kas sinu arvates on võimalik a. kommenataari peale mingit teemast tulenevat arutelu tekitada?
Kaamos küsimus sulle – MIKS PANID HUNDIULU, TEGELINSKI ja DUHH mõtted mind mõtlema ja teised mitte? MIKS?
Mina tean sellele vastust. Kas ka sina?
sept. 11, 2010 @ 11:26:31
Vaatenurk kasvab välja mina-seisukohast. Kui lugeda Su algset lugu, siis on see kuivalt täis “mina”-argumente., loogiline, et vastused peegeldusid samalt kõrguselt. Mida Sa ootasid, arumaeisaa….
Mind panid mõtlema ka teiste kommentaarid, sest pea kõik neist vastasid Su küsimusele oma mina silmade läbi. Samuti meeldis mulle, et kommentaariumis esitati küsimusi – neile viisalalt ja tasakaalukalt vastates oleks saanud suurepärase diskussiooni, ent Sina valisid “Kääks! valesti vastatud!”-tee.
A kommentaar on muide üpris täpne iseloomustus pildist, millisena paistab Su komentaarium juba pika aja kestel. Natuke ajudega tööd ja ka sellele saaks üles ehitada teemasse puutuva arutelu. Ma tean, et Sa peaksid olema võimeline ka sisulist arutelu arendama, aga kiire komentaaride sorteerimine sobivaiks/ebasobivaiks on lihtsam tee ning sa oled valinud selle.
Ok, vaba valik.
Mina ei tea vastust, miks sa ei vaevu kaasa mõtlema suure jao kommenteerijatega. Enda puhul pakuksin välja kolm võimalust:
esiteks on kommenteerija mulle mingil põhjusel isiklikult väga ebasümpaatne ja ma ei suuda temaga objektiivselt suhelda,
teiseks ma lihtsalt ei saa kommentaarist aru (küsimuste esitamine aitab, muide, sest viisakas inimene vastab neile. Kui ei vasta, on järelikult ebaviisakas ja mäng ei vääri niikuinii küünlaid).
kolmandaks olen lihtsalt laisk – aga siis tekib küsimus, miks ma üldse mingi küsimuse esitan, kui ma kaasa mõelda ei viitsi?
Sina ju kirjutasid, et sa tead vastust oma küsimusele. Veelkord: ma sain vastata ainult oma silmade kõrguselt. Sinu vastust ma ei tea.
sept. 11, 2010 @ 10:19:52
Kaamos on osanud minu arvamuse ülimalt hästi sõnadesse valada. Just selline mulje jäi ka mulle lugedes kõnealuseid postitusi ja kommentaare nende all – et on autori arvamus ja vale arvamus. Variandid võimatud.
sept. 11, 2010 @ 10:34:50
Huvitav .. kui see on nii, miks pani mind Tegelinski kommentaar mõtlema? Miks pani mind Hundiulu postitus mõtlema? Miks pani mind Duhhi hõige mõtlema?
Samas, kui näiteks a. kommentaarid tekitavad tühisuse tunde kommenteerija osas ja osade inimeste mõtted ei vääri isegi lugemist?
sept. 11, 2010 @ 10:19:58
Ninataga probleem on selles, et ta võib küsida küll õigeid küsimusi, kuid kahjuks on tal oma peas oma lõplik vastus esitatud küsimusele juba olemas. Seega diskussiooni tekkimine on eos välistatud, kuna diskuteerimine inimesega kellele võõrad mõtted mõjuda ei saa, on võimatu. Ütle mida iganes, aga kui see autori juba väljakujunenud seisukohaga kokku ei lähe, on see vale ja vastupidi.
sept. 11, 2010 @ 10:24:14
Selles suhtes tegebl Ninataga tõepoolest “Tirriteerimisega” – tekitab mulje nagu oleks tegu diskussiooniga, aga kui võtad vabaduse samuti asja kohta oma arvamust avaldada, selgub et oled loll ja ei saa millestki aru ja oled tirriteeritud.
sept. 11, 2010 @ 10:31:47
a. aitäh seisukoha eest. Me oleme seda juba kuulnud 🙂
sept. 11, 2010 @ 11:40:28
Kaamos minu jaoks on üks vastus sellele – nemad arutlesid läbi mina aspekti, mitte ei tulnud ennast kehtsetama. Ka küsimusega saab kehtestada. Nii lihtne see ongi. See on nagu meie ühiskond – osad inimesed kehtestavad ennast valimatult igal pool ja teised kehtestavad ennast lõputult.
Mul ei ole sümpaatseid ja mitte sümpaatseid blogijid/kommentaare. Minu jaoks on kõik ühel pulgal ( üks erand on nende puhul, kelle nime ma ei nimeta ) ja suhtun kõigesse just selle skeemi järgi – mina aspekti järgi.
Kui mina ennast oma blogis kehtestan ( nii nagu enamus inimesi teeb ) siis on võimalik käia ringi mööda blogiruumi ja kogu aeg ennast kehtestada. Miks sa arvad, miks Hundiulg eraldi postituse tegi? Talle endale tundus, et ta läheb liiga MINA kehtestamisega sellesse teemasse ja see vastus tuleb pikk. Seega tegi ta oma teema. Igati intelligentne ja lugupidamist vääriv mõtteviis. Samas on ta ka minu postituste all öelnud, mida mõtleb. Ka mina aspektist, kuid arutledes, mitte kehtestades.
Nii aga nüüd see sinu välja toodud a. kommentaari õigustus.
Sa küsisid, miks ma seda blogi peldiku seinaks pean? Just selliste a. -de pärast, kes kujutavad endale ette, et nad võivad siin sülitamas käia. No sülitagu, kui tahavad, kuid kas ma peaks nende argumentidega arvestama? Kas sina Kaamos arvestaks inimesega, kes tuleb sinu tuppa ja sulle näkku sülitab? Kahtlen selles tugevalt 😀
Seega, kui sellised a. sugused käivad sülitamas, ei pööra ma nende poole ühtegi pilku. Pigem arutlen teemal mille Tavainimene küsimustena välja tõi, või üritan sinuga argumenteerida, miks enamus vastuseid mulle egotripina tunduvad.
sept. 11, 2010 @ 11:52:37
Iga kommentaarium on alati algse postituse peegeldus.
Ma mäletan oma kommentaariumist ainult ühte näkkusülitamiskatset ja see tuli anonüümsena (mis mind üldse ei üllata). Igal teisel juhul on arutelu ka kommenteerijate algsest jäigast positsioonist hoolimata viinud kui mitte lõplike vastusteni, siis vähemalt sisulise aruteluni. Kommenteeride liigitamine sellisteks, mis väärivad vastust ja sellisteks, millele võib vastu sülitada või mis ei vääri lugemistki näitab kirjutaja soovi olla kellestki mäekõrguselt üle olla, ükskõik mis hinnaga, kasvõi iseenda blogi reostamise hinnaga.
Ah, ma tegelikult leian, et ka meievahelises vaidluses ei ole mingit mõistmist. Olgu pealegi, Sinu blogi, sinu reeglid. Ma üritasin arutleda just seetõttu, et mul on HIRMUS KAHJU, et Sa heale teemale vee peale tõmbasid. Mitte kommentaatorid, vaid Sa ise.
L o o m u l i k u l t on Sul õigus jääda oma arvamuse juurde, et kommenteerijad on pahad. 😀
sept. 11, 2010 @ 12:11:18
Kommenteerijad ei ole pahad. Ma ei ole Biancat kunagi pahaks pidanud ega ka sind või Emmeliinat, kuid ma kogen pidevalt Teie kõigi puhul teatud minaego kehtestamist, mitte arutelu. Ma väitlen sinuga hetkel ja näen ennast kunagi teiste blogides sama minaegost tulenevalt väitlemas. Tõestamas tõestamatut.
Samas olen ma selleni jõudnud, et selliste a. kommentaaridele vastamine on nagu tühja tuule tallamine, mis viib vaid egotripini. Ma ei ela igavesti ja selle aja mis mulle veel antud on tahaks sisukamate asjadega tegeleda.. nagu näiteks hetkel üritan mõelda A.I.V.O selle fraasi peale: “Sest kui mehed kannatavad kõike, siis ei pruugi naiste puhul see toimida.Eks selletõttu vast on alkolembeseid naisi, et neil puudub tahtejõud öelda: EI!”
sept. 11, 2010 @ 12:20:09
See su teine blogi määrab mu kommentaarid spämmi.
Ma tahtsin sulle juba eile öelda, et su nn peeglisse vaatamised, pigistavad kingad jms on suures osas sinu fantaasia vili, sa loed välja täpselt seda, mida ise tahad lugeda; kui sa kirjutaks endale omases stiilis neegritest, leiduks samuti kommenteerijaid, kellest sa aru ei saa, a ega see kellestki veel neegrit tee.
Mis puutub alkoholi ja probleemide lahendamisse – kas klaas piima või tass teed lahendab mingeid probleeme või aitab lollakate kommentaaride puhul kuidagi paremini? 😛
sept. 11, 2010 @ 12:37:40
Tass kohvi .. njaa.. selle üle peab lausa mõtlema 🙂 Ma arvan, et tass kohvi aitab paremini, kui pits viina …
Kuid peeglimaailm on igal pool .. selles on sul tõesti õigus 😉
sept. 11, 2010 @ 13:01:54
Hommikul on parem tass kohvi, kell 22 oleks arukam pigem pits konjakit kui kohv. Või mis…
sept. 11, 2010 @ 13:39:55
pealt k 22 eelistan mina seda pitsi, mis on ööpesu ääres
sept. 11, 2010 @ 15:24:35
mina vist eelistaks ikka kohvi.. ka kell 22 😉
sept. 11, 2010 @ 12:21:11
Ok, ma lõpetan, sest Sa oma viimases kommentaaris peegeldasid suurepäraselt omaenese väitluskultuuri vundamenti. Iseasi, kas Sa ise seda näed, sest Su maskil tunduvad puuduvat silmaavad 🙂 (See on – et Sa valesti aru ei saaks – mu isiklik nägemus asjast. Mitte keegi ei saa rääkida kellegi teise kui ainult iseende eest. Mitte egobuust, vaid loodusseadus.)
sept. 11, 2010 @ 12:35:53
Kaamos, selle oleme me ammu selgeks teinud, et mina ei vaata sinu sinu silmadeta maskiga ja sina minu omaga 😀
sept. 11, 2010 @ 13:38:11
mida ma peaxin sööma v jooma, et oskaxin kirjutada midagi sihukest, mis panex minu blogi ka natukesex niimoodu kihama?
sept. 11, 2010 @ 13:44:42
Zeeta – võta üles mõni kõike puudutav teema, võta selles tugev seisukoht (mida sa ise üldse uskuda ei pruugi) ja anna tuld. Ja siis manipuleeri kommenteerijate ja edasiblogijatega nii nagu pildilt näed. Töötab.
Minu internetikasutus algas nii. (See oli igiammu, kui ükski teist polnud netist veel kuulnudki.) Anonüümne või pool-anonüümne suhtlus oli midagi täiesti uut ja huvitavad. Kõige ägedamaks läks asi just siis, kui võtsid kaitsta mingit arvamust, mida on põhjust ägedalt rünnata, aga mida on lihtne demagooglilste nippidega kaitsta. Põneeeev!!!!
Ninataga on umbes samas faasis kus mina siis. Tõsi, ta on vist füüsilislet vanem. Aga interneti kasutuse mõttes – laps.
sept. 11, 2010 @ 14:05:34
ahah. ma omastarust olen vahel niimoodi teinud. aga ju jääb ikka oskustest puudu.
pole parata. pärast pokaali head veini muutun ma jutukax, aga nii pikki tiraade kui siis pähe tulvab, ei jaxa välja kirjutada 😀
ning peale 3. pokaali muutun sõnaahtrax ning kurvameelsex.
sept. 11, 2010 @ 13:40:09
Ninataga, nagu ma aru olen saanud, on vanemas eas naisterahvas. Minu elukogemus ütleb, et sellistega ei saagi midagi arutada. Neil on iga asja kohta oma arvamus niigi olemas. Seda nad muuta ei kavatse ja – pole ka vaja; keda see vanade naiste arvamus ikka morjendab.
Aga kui nad tõstatavad mingi teema, siis ühel põhjusel kahest:
– et saada tagantkiitvaid arvamusi.
– et saada teistsuguseid arvamusi ja need siis maatasa teha.
Antud juhul ütleb ninataga kaasakiitmise kohta “kaasa mõtlemine” ja vastu vaidlemise kohta “teemast välja”.
Demagoogia harjutamiseks on blogid ja blogisabad üks äraütlemata hea koht. Kurb muidugi, kui mõned sellega nii hoogsalt kaasa lähevad, et puude taga metsa ei näe ja diskussiooni tõsiselt võtavad.
sept. 11, 2010 @ 14:08:38
Kuss kurivaim, vanatädide kallale kargama! (Ma olen vist temast vanem mutt 😀 )
sept. 11, 2010 @ 14:24:06
Oh hoidku, mis seltskond olen sattunud. Edaspidi hoidun. Seekord palun lihtsalt vabandust sekkumise pärast.
(Mõeldes netiruumist väljas – kuuldes teie omavahelist vestlust telekast või tänaval – mida ma teeks? Kuulaks, sekkuks või vahetaks kanalit?)
sept. 11, 2010 @ 14:29:05
Ei-ei, mina olen hoopis vabanduse võgu – ma niisama haukusin Su kallal.
Enam ei tee, pealekauba läks asi teemast puhta mööda 😉
sept. 11, 2010 @ 15:29:36
Kaamos, see on teemast ammu väljas ja vahel on päris huvitav Delfit mängida ..
Pealegi blogimaastik on kohe kõvasti jutukam ..peale pikka aega varjusuma …
Aga “pole oluline kes” katseta veelkord.. :D:D:D Sinu 2 valikut on küll olemas, kuid minu jaoks kehtib kolmas .. ups, see on kah veel olemas 🙂 Kuigi jah, sa oled vist üks vähestest, kellel palun edaspidi lihtsalt suu kinni hoida 😀
sept. 11, 2010 @ 14:51:11
No kohe ei saa nüüd kõva häälega (kirjalikult) mõtlemata jätta.
Mina lahterdan mõttes inimesi häbematul kombel ja Ninataga kõlgub minu jaoks kusagil “tädide” ja “muttide” vahepeal. See on sihuke … omast arust väljapeetud targutaja, kel on no … pisut kitsarinnaline maailmanägemus ja ega nägija ise sealt raamidest ka välja ei tule. Kui vahel poolkogemata tuleb (laseb rihma ja nn väljapeetuse lõdvemale), siis pärast ehmatab ise oma helgete momentide peale veel kõige rohkem ja põeb umbes sellist kassiahastust, mida algaja alkohoolik hommikuti tunneb.
Vanusega ei ole see kuidagi seotud, võimekamad indiviidid oskavad mutistuma/tädistuma (või mis iganes muud metmorfoosi läbima) hakata juba keskkoolis ja kõikide koolide lõpetamise ajaks on pahatihti tegemist juba millegi pöördumatuga.
sept. 11, 2010 @ 14:56:38
Ma imetlen Kaamost, kes nii arukalt ja kannatlikult püüab oma seisukohti põhjendada, aga blogiomanik pareerib kõik väited lihtsalt -“pole õige, sest mina nii ei arva”.
Ja ma ütleks, et see pole väitlus, sest väidelda tulemuslikult saavad ainult võrdsed osapooled.
Liigjoomine on kahjulik, vastik, kaaskannatajatele talumatu tegevus. Siin pole midagi vaielda. Küsimusele MIKS on nii palju erinevaid vastuseid/arvamusi ja kõigil on omamoodi õigus. Isegi joodikul on joodiku õigus ja põhjenduse joomiseks leiab ka alati.
Palun ette juba vabandust sekkumise pärast ja vana naine olen ma ka:)
sept. 11, 2010 @ 15:37:45
Said nüüd mutid kõik teise muti kohta asjad välja öeldud?
Arvamus ( üdini negatiivne kuvand on jälle kinnitatud ja paika pandud) teema on laiaks kisutud ja negatiise Ninataga pilt kenasti sügishooajaks ära võõbatud 🙂
Ma usun, et kõik sinased kodanikud Kaamosed, helled, Wildid, Biancad ja muud mutukad on kenasti oma egopalli ära rahuldanud? Või ei saanud kõiki maailmahädasi minu eksistentsi kaela ajada? Loodan, et sai ikka puhtam kuivem ja muretum tunne. Ennast paremast peeglist vaadatud ja maailm kenasti paika säätud 🙂
Kõik peaks ju rahul olema?
Kas tekkis õilis tunne? Kas inglitiivad kasvavad? Mul hakkab nüüd tööpäev lõppema ja ma ei viisti rohkem …
Zeeta ära kurvasta, tead see lolli ja idioodi mängimine on suht raske ja kurnav. Seda jama tuleb ka teatud aja tagant uuendada, seega ära taha seda … Samas, kui sa selle tee valid, siis eksimisi andeks ei anta. Samas, kui kõik töötab nagu õlitatult, siis pärast võid sa kasvõi vaid “piiks” öelda, siis teatud seltskond on tagajalgadel … nii lõbus 🙂
sept. 11, 2010 @ 15:51:37
Minu ego on paraku nii suur, et selle mis tahes suunda kõigutamiseks on tarvis siiski märksa enamat kui sinu blogi kommentaarides toimuv klounaad, aga sul ei paista küll olevat probleemi enese kõige keskmesse asetamisega. : P
sept. 11, 2010 @ 15:46:47
Nii armas, mul kohe hea meel, et Sa said jälle oma lemmiktegevusega möllata ja tunned end nüüd mõnusalt kõigist üle! Jaa, sellised toredad konstruktiivased arutelud on just need, mis maailma paremaks teevad ja mahlakas sopajõgi sin lõpus tekitab tõepoolest hea tunde – meilt küsiti, me vastasime ja saime kohe põrandakaltsuga piki nägu.
Hosianna! Sama sullegi!
sept. 11, 2010 @ 16:33:38
Siin Kaamos ei küsinud keegi enam midagi. Siin kehtestasin ma selle, mis mis mujal voolama hakkas, minust sõltumatuna. Mille üle ma siin oma viga väljendasin ja ka sõnastasin oma lolluse.
Seega, kõik mis siin öeldud on ka siia jääv. Kahetsusega pean tunnistama, et mujal ma panen peagi need teemad parooli alla ja hiljem kustutan. Õppisin sellest veast, et isegi siis, kui sul on mure tullakse ja sülitatakse .. sest kuskil on ikka keegi, kes tahab sülitada …
Siin blogis pole mul selle vastu midagi. See ongi koht, kus sülitatakse ja tuuakse endast halvim välja.
sept. 11, 2010 @ 19:56:37
Joomise probleem on psühholoogiline probleem ja psühholoogiline probleem on mu-meelest oma olemuselt filosoofiline probleem.
Põhimõtteliselt on see maailm, kus me elame, põrgu. Inimestel on siin halb olla. Inimeste mehhanismid sellega toimetulemiseks on erinevad – kes raiub tööd teha, kes joob, kes teeb narkot, kes kuulab muusikat või üritab ise midagi luua, kes teeb sporti, es tahab kogu aeg seda kepivärki teha, kes mediteerib või usub jumalit.
Joomisega võib muidugi mitmeti olla. Mõni inimene ei muutu oma lähedastele koormaks ega ei riku oma tervist kohutavalt, isegi kui ta suhteliselt palju joob. Teisega on jällegi teistmoodi.
Üldiselt on niimoodi, et kui sa ei suuda seda va joomist jätta, kui sellega mingeid tõsiseid probleeme on, siis sa ei hooli piisavalt iseendast või oma lähedastest. Ma ei mõista siin joodikut otseselt hukka. On täiesti võimalik, et ta lähedased ja see ühiskond üldse ei ole talle olnud need, keda tal vaja on, ei ole osanud olla. On ka võimalik, et see on mingis mõttes ta oma süü. Süüdistamine on keerukas ning mõttetu tegevus. Aga sellise inimese lähedane ei ole tegelikult jätkusuutlik olla. Vähemasti ei peaks sellisega koos elama, tegelikult.
Ja üldiselt ma arvan, et peaks aktsepteerima inimeste valikuid. Kui inimene tahab ennast viiekümnendaks eluaastaks surnuks juua, siis see on tema elu ja tema valik. Sul on võimalik seda valikut mitte teha.
Samuti arvan ma, et perearsti kabineti kõrval peaks olema psühholoogi kabinet. Seda oleks ilmselt enamikul vaja, ja isegi kui psühholoogia tegelikult ei tööta, oleks see selline hea tahte avaldus.
sept. 11, 2010 @ 20:09:02
Kõigepealt tänan Martin!
Parem hilja, kui mitte kunagi. See on üks vaatenurk minu esimese postituse vastuseks….
Aga mida teha siis sellise inimesega? Süüdistamine, see on tõesti mõttetu, sest kui küsida, miks ta joob, ei oska ta seda isegi vastata. Selles kohas on nagu vaid refleksid, kuid see niigi kasin mõte on kuhugi kadunud 😦
Nüüd hiljem vaatatuna tundub see suht lootusetuna 😦
Tittedest ja joodikutest | ÖöHulkuri Peldikutapeet
sept. 11, 2010 @ 20:01:07
sept. 11, 2010 @ 20:02:30
Algupäraste küsimuste vastused ka.
1) Psühhofüüsikast ja biokeemiast ma ei tea.
2) Sarnased stiimulid tekitavad erinevates inimestes erinevaid reaktsioone lähtuvalt nende kogemustest ja närvisüsteemi eripäradest.
3) Tunda sellist emotsionaalset tasakaalutust, mis paneb sind pudeli järele haarama on vilets, pudel suule tõsta on seevastu nagu unes lennata.
sept. 11, 2010 @ 20:47:19
Seesamune jäi ka ütlemata, et paljud inimesed ei oska midagi teha, kui nad ei joo, või ei ole eriti võimelised ennast vabalt ja sundimatult tundma. Tegu võib olla ka murtud mehhanismiga – kunagi oli võib-olla tõepoolest tore juua, aga juba ammu läheb täis peaga ainult halvemaks, aga mis sa ikka muud oskad ette võtta.
Kõiki inimesi aidata ei saa, eks ole. Mõnda inimest saab aidata. Kui inimesel ei ole piisavalt sihti või stiimulit teistmoodi käituda, siis ta ei hakka teistmoodi käituma.
Ma uurisin natuke tausta – eelnevaid postitusi – ja leidsin, et kirjeldus keskealisest naisterahvast, kes joob kord nädalas pudeli likööri üksipäini ära, et sellega on mu-meelest täiesti normaalselt. Seda ei nimetaks ma viinaveaks, vaid harjumuseks. Inimesega on halvasti siis, kui ta kuseb ennast täis, tahab kakelda, ütleb inimestele inetusi ja joob mitu nädalat järgemööda. Privaatne tipsutamine kesk-mõõdukas koguses on rohkem nagu vaba aja veetmise vorm. Võimatu on selle järgi öelda, kas ta on õnnetu või lihtsalt naudib seda, igal juhul ei ole see midagi, mis vajaks väljatoomist ja aktiivselt sekkumist.
Ja säärane vahetegemine meesterahva ja naisterahva vahel tundub samuti veidi pentsik. Sugudele ei peaks seadma erinevaid standardeid, naisterahva sülitamist ei peaks pidama inetumaks kui meesterahva oma ja naisterahva abielurikkumine ei ole kindlasti mitte ebamoraalsem kui meesterahva oma. Samuti ei ole ilus, et tüdruk peab olema kogu aeg timmis ja hoolitsetud, kui mees võib välja näha nagu ahv ja keegi ei vaata sellele viltu. Sellised topeltstandardid on ühiskonnale väga kahjulikud. Meil kõigil oleks siin parem olla, kui me näeks ringi vaadates pigem inimesi, kui mehi ja naisi.
sept. 12, 2010 @ 07:44:59
Ma arutlesin enam vähem samamoodi enda peas, kuid ühe vahega – ma ei peaks seda normaalseks, et üle keskea naisterahvas joob korraga pudeli likööri ja neid nädalaid, millal rohkem, kui ühe pudeli joob, on tsüklisse kukkudes rohkem kui üks. Privaatne MÕÕDUKAS tipsutamine ei oleks vast sellise kontrastina nähtav. Kusjuures, ennast tundes, ei oleks see ammugi minu asi.
Mis aga puudutab meest ja naist, siis siinkohal teeks ma ikka vahet küll. Ma ei tea, kas asi on minuealistes, kuid näiteks väikese titega naist, kes lükkab vankrit ja on poollääbakil ei pea ma sugugi normaalseks nähtuseks. Nagu ka seda, et noor mukitud ja kenasti riides tibi visatakse purjus peaga nagu kaltsu politseiautosse, sest ta magab tänaval, kuna jalad enam ei kandnud. Sellisel puhul jääb loota vaid, et ta sellest õpib.
Alkoholism on probleem ja nüüd hakkavad narkootikumid sama jõudsalt peale tungima.
Ühe parraleeli tooks veel – nähtud situatsioon ja jutt.
Noor neiu, kelle ema oli pidevalt joov naisterahvas, ei võtnud tilkagi alkoholi, sest selle hais ajas tal südame pahaks. Kuid tabletid ei haise. Nende tarvitamine on vaikne, privaatne ja salajane….
Jälle küsimus MIKS. Vastuseid olen ma enda jaoks palju leidnud, alates sellest, et lapsepõlves nähtu ja suutmatus endale otsa vaadata, sest maailm tundub koleda kohana… jne. jne. Kool ei huvita, tööd kui selline on lollidele tegemiseks – enda müümine on normaalne, sest see toob kiire kasumi.
sept. 12, 2010 @ 09:17:15
hm … pudel likööri on kesk-mõõdukas kogus keskmise elevandi suurusele inimesele
sept. 12, 2010 @ 11:19:38
See, kas pudel likööri on keskmõõdukas kogus sõltub muidugi suurelt sellest, kas sa jood seda tund aega, neli tundi või kaheksa. Efektid on küllaltki erinevad.
Jommis peaga käru lükkaval noorel emal ja noorel isal ei ole olemuslikku erinevust. Naiste alkoholismi taunitakse ilmsesti rohkem lihtsalt sellepärast, et see on vähem levinud. Üldiselt on see meestele hinnaalanduse tegemine sellepärast, et “nemad on kogu aeg sellised olnud”. Sellist moraalsust kehtestades, ma arvan, on võimalik saada selline äraspidine ühiskond, kus naised kasvatavad lapsi, teevad töid ja peavad tsiviliseeritud ühiskonda üleval ja mehed on mingisugused poolmetsikud elajad. Ma eelistaksin sellele seda, et kohustuslikel poetagustel joodikutel on mõned naised ka seltsis.
Narkootikumid on meiega juba umbes kakskümmend aastat olnud. Ma arvan, et alkoholi tarbimise langemine noorema põlvkonna hulgas on seotud ainult narkootikumide levikuga. Ma ei pea neid eriti vähem ega rohkem ohtlikuks, kui alkoholi.
Ja see viimane nukravõitu lugu, eks ole, me oleme kindlasti tähele pannud, et me elame suuresti väärtusteta ühiskonnas. Põhiliseks väärtuseks on raha, eelistatavaim on vähese vaevaga saadud suur raha. Robert Kiyosaki, populaarse “rikka ning vaese isa” raamatusarja autor ütleb selge sõnaga “Eelistada tuleb mittetöist tulu”. Inimesed on katki, sest ühiskond on katki, sest siin ei ole kellelgi õiget kohta, vaid igaüks “otsib kohta, kus ta saab” ja inimestevahelised suhted põhinevad ebanormaaalsetel alustel.
Aga nende joodikutega, mul ei ole tegelikult midagi selle vastu, et mõned inimesed on joodikud. Ma tean täitsa mitut, mõned neist on väga kenad inimesed. Ja mul ei ole moraalset õigust neid huka mõista ega neile joomise asemele mingit muud tegevust pakuda.
Aga kui on keegi, kes hoolib, siis ega ta tegelikult ei saa muidu, kui tegevusse asuda. Inimestega annab rääkida. Ja jutust võib olla kasu, võib olla mitte kasu, või võidakse hoolitseja otse kuradile saata. Alati, igas vanuses on ka võimalik, et inimene tüdineb ise oma sissekäidud teedest ja teeb millelegi ootamatult lõpu või alustab millegi uuega.
sept. 12, 2010 @ 18:21:32
See narkootikumide teema on jah üks pikem ja arutlust nõudvam teema.
Aga selle alkoholi probleemiga ma analüüsin vaikselt kõik veelkord läbi ja püüan need mõtted ka ritta seada. Tundub, et Ramloff on poole tööst oma blogis ära teinud, kuid ma püüan oma moodi kah seda teha …
Kui sobib, siis jää lainele.. 😉
Tänud muidugi kah 🙂
sept. 12, 2010 @ 14:07:34
“Mina seisukoha puhul pole olemas lahendust. Mina vaatenurga puhul – RÕHUTAN SIINKOHAL Tegelinskit on olemas arutelu.”
No aga mis selles halba on? Kui tulen MINA ja ütlen, et MINA joon selle pärast, et mees peksab, aga pole raha, et mujale minna ja niimoodi on kergem kannatada. Aga MEES joob ja peksab, sest ta tunneb, et ta naine tegelikult ei mõista ega armasta teda, austusest rääkimata, juba ammu, vaid kasutab teda lihtsalt kui liikuvat rahakotti. Ja meie 15 aastane POEG joob selle pärast, et tal pole kodus turvalist keskkonda ja joodiksõprade seas on tal lihtsam omaksvõttu ja turvatunnet leida, kui korralike sõprade seas, sest viimaste hulka pürgimiseks pole ta kodust vastavaid vahendeid kaasa saanud.
Need (loomulikult väljamõeldud) näited annaksid meile juba kolm erinevat vastust sellele, miks inimesed joovad. Kui me saame kokku sada erinevat näidet, mis kõik vastavad mina-vaatepunktist, saame me ju juba mingi vähe tõesema pildi. Lisaks on see näide üsna tavaline – ja kõigil neil kolmel tegelasel taandub joomine tegelikult ju sellele, et alkohol lõdvestab lihaseid ja ähmastab meie võimet maailma taluda. Ehk siis kui maailm on sitt, siis läbi ähmase määrdunud klaasi vaadates tundub see veidi vähem sitt. Seda ka juhul, kui me tegelikult ise TEADLIKULT ei saagi aru, et see sitt on – näiteks see 15 aastane tõenäoliselt ei saaks, ta peaks seda olukorda normaalseks, aga alateadlikult ta tunneks, et ta ei ole õnnelik.
Aga loomulikult on see ainult MINU seisukoht, mis ei pretendeerigi tõeväärtusele, vaid ütleb lihtsalt seda, mis mulje mulle on jäänud.
sept. 12, 2010 @ 18:18:57
Rents, sa ei tulnud ka mulle ütlema, et minusugused padukarsklased tuleks maailmast kaotada 😛 Siis nii palju sellest minast ja sinu mina valikud on pigem analüütilised, mitte mina kehtestamised 😛 Sa pole selle mina kehtestamiseks nii vana 😀 Lisaks sul on komme ajusid kaasas kanda, mitte koos prillitoosiga koju unustada 😛
Aga sinu seisukohad on analüüsivad sellegi poolest, mitte kehtestavad. Juba stiili poolest …
Ma võtan järgmise nädala jooksul need teemad kokku, sest Hr. Luiga on siin ühteteist analüüsinud ja nüüd oleks nagu Oudekki kah kivi alt välja lastud 😉
Asjal on hoopis teine pilk man ja minu jaoks on kah vastuseid olemas, ILMA ENNAST kehtestamata.
sept. 13, 2010 @ 19:17:57
Kuule, aga mul oli siin ka postitus, kas see läks spami või kuhugi?
sept. 12, 2010 @ 15:26:51
Mina kirjutasin sinna teise blogisse oma mõttepoolikuid: http://ninataga.wordpress.com/2010/09/10/proosit-aga-miks-vol-2/#comment-1345
Tahaksin sealt ainult rõhutada veel seda aspekti, et suur osa inimestest ei joo seepärast, et ennast negatiivsusest normi tõsta (just need mõõdukad, need kes lõunasöögi kõrvale joovad jne jne) vaid seepärast, et normist positiivsuse poole tõsta. Seega, ma arvan, et eeldus “kui halvasti ma peaksin ennast tundma, et pudeli poole haarata” ei ole hea eeldus. Ka seepärast juuakse, aga mitte tingimata.
Mis puutub meestesse ja naistesse, siis ma näen seal vahet täpselt teatud perioodil. Ma arvan, et rase naine ei tohiks juua pudelit likööri päevas – rase selles mõttes, et naine, kes ootab last ja kavatseb sünnitada, eks – ja imetav ema ka ei tohiks. Inimene oma kehaga võib teha mis tahab, aga kui tema keha on seotud paratamatult mingi teise inimesega, siis tuleb seda arvestada. Eks siit tuleb natukene ka see põhjus, miks naiste joomine on vähem tolereeritud, mitte seepärast, et “mehed on alati teinud” vaid seepärast, et alkohol kahjustab naiste järglastesaamisevõimet rohkem kui meeste oma (munarakud on naisele kaasa antud, mees seemnerakke muudkui genereerib uusi). Sellest lähtuvalt, ma arvan, et kui naine tahab lapsi saada, siis ta peaks natukene ette vaatama. Samas, ei pea lapsi tahtma. Rääkimata sellest, et fertiilsest east väljas naised või need, kellel on lapsed olemas, selle argumendi alla ei lähe.
Käru lükkav inimene, olgu ema, isa, lapsehoidja, sugulane vms on väga ebameeldiv nähtus, sest see inimene ei pruugi adekvaatselt reageerida ja võib lapsele ohtlik olla. See on taaskord teise kahjustamine.
Martin, ma arvan, et mul on õigust inimesele pakkuda asendustegevusi joomise asemel, mul on õigus kujundada ühiskondlikku ruumi nii, et seal oleks alternatiive, aga mul ei ole õigust sundida inimest neid alternatiive vastu võtma…
Pühaba lõuna paiku « kirjand vabal teemal
sept. 12, 2010 @ 15:40:54
dets. 08, 2010 @ 15:31:14
Postitusest küll juba “sajand” möödas kuid leidsin sellise tarkusetera, mis väidab miks ja milleks tarbitakse üldse alkoholi või narkootikume.
Üks tsitaat raamatust: “Alkoholi ja uimastite kuritarvitamisel on palju keerukaid põhjusi, kuid kindlasti on nende hulgas üks peamisi pääsemine ärevusest, valust, üksindusest, lootusetusest, tõrjutusest või mõnest muust vajaduste rahuldamata jäämise vormist.“